Heidelberg

Täna on jälle puhkepäev. Logeleme niisama Rebaste tagaaias ja puhkame. Rebased plaanivad õhtul minna Heidelbergi kohalikke eestlasti külatama. Meie jaoks ei ole kohalikud eestlased piisav turismiatratsioon - eestlasi näeb kodus ka iga päev. Seega võtame pärastlõunal küll suuna Heidelbergile, kuid meie eesmärk on siiski vaatamisväärsustega tutvuda.

Heidelbergis paneme auto esimesse ettejuhtuvasse parklasse ja võtame ette retke Heidelbergi lossini. Retk tähendab seda, et peame mingist lõputust trepist ülesse ronima. Kuna ilm on päris kuum, siis võtab see tegevus meid üsna võhmale. Üleval on vaated muidugi ülimalt nauditavad, aga trepp on meilt igasuguse energia röövinud. Meil oleks küll võimalik tutvuda lossi enda ja selle ajalooga, kuid jaapani turiste on siin piisavalt, treppidest ronimine oli liiga kurnav ja nälg tuleb ka kallale, seega loobume igasugustest kohustuslikest väätamisväärsustest ja marsime tagasi all-linna.


All-linnas kiriku juures väljakul käib - üllatus-üllatus - vanade autode väljanäitus-kokkutulek. Siia on kokku tulnud hulgaliselt igasugu uhkeid ja läikivaid sõiduriistu ning sõidukiomanikud istuvad tähtsate nägudega kesväljakule püstipandud kohvikulaudade taga. Imetleme veidi aega seda toretsevat väljanäitust, teeme tiiru ümber kiriku ja jalutame mööda linna ringi, et leida omale sobiv koht, kus keha kinnitada. Kohvikuid jagub siin kindlasti igale maisele. Kuid meie oleme kohalikust köögist veidi tüdinud ja eelistame hoopis itaalia kööki. Pasta ja pitsa on vahelduseks igatahes väga hea valik.


Pärast õhtusööki jalutame veel Heidelbergi jõe äärde ja kõnnime mööda vana sildaa, et ümberkaudset linna imetleda. Jõgi on päris suur ja mööda jõge sõidab igasugu veesõidukeid. See ei sega aga kohalikel noortel elu nautlemast ja sillalt vette hüppamast. Noh, peaaegu nagu meil Tallinnas Pirita sillalgi suviti tehakse. Ainult et Pirita sillalt hüppamine on selle kõrval lapsemäng. See jõgi siin on kordades laiem ja sügavam, siin on päris tihe laevaliiklus ja sildki on kordades kõrgem. Aga hulljulgeid hüppajaid ei heiduta miski - oodatakse vaid, kui laevad on siisvalt ohtus kauguses ja siis teebki seltskond hüppe...