Nädal Küprosel möödus kiirelt - juba oligi käes puhkuse lõpp. Kuna lennukid Küproselt tagasi koju stardivad valdavalt öösiti, siis tegelikult ootas meid ees veel terve mõnus päev päikepaiste nautimist. Pühapäeva hommikusööki nautisime seekord ühes rannaääres olevad longe'is ning kohtusime hommikusöögi ajal ka Tarmo kolleegi Lefterise ja tema naisega.
Hommikusöök söödud, panime paika ka viimase päeva sihtkoha - otsustasime sõita tagasi Kouriouni, et seal päeva esimeses pooles rannamõnusid nautida ja õhtupoolikul Kourioni varemetega tutvuda.Mõeldud tehtud! Kuid rannamõnusid täna klassikalises mõttes nautida ei saanudki - päevitamiseks liiga tuuline. Mis ei seganud aga vapramatel laintemöllus hullata - ja noh kui nüüd päris aus olla, siis vees oligi sellel päeval tegelikult soojem.

Aga liiga kauaks ei olnud mõtet ennast randa unustada - niisiis, Kourioni iidsed varemed.Kouriouni linnaks eksponeeriti igasuguseid ajaloolisi hooneid või siis vähemalt seda, mis neist hoonetest säilinud oli. Ajaloohuvilistele igatahes uurimist kohe pikemaks ajaks. Kõige põnevam kogu sellest "kivihunnikust" oli kindalsti amfiteater. Nimelt on amfiteatrilava keskel üks punkt, kus seistes kuuleb esineja ka iseennest ning loomuliklut kasutasid kõik võimalust seda iseeneda peal järgi testida.

Aga suurem kui ajaloohuvi, oli siiski nälg. Nii suundusime tagasi randa, kus kohalikes rannarestoranides pakuti muuhulgas ka värsekt kalamezed. Nii et kuigi esimene katse mezed süüa meil ebaõnnetus, siis nüüd õnnetus ka see puudujääk likvideerida. Kalameze sisaldas endas kõikvõimalikke molluskeid, mida merest üldse leida võib: kalmaarid, karbid, kaheksajalad, krabid, krevetid, mitu erinvat kalaliiki... Sinna kõrvale veel külma valget veini ja värsekt salatit. Mis võiks olla parem? Nojah, eks molluskite hulgas on igaühel omad lemmikud. Mulle näiteks maitseid väga karbid, kuigi ülejäänud seltskond krimpsutas nende peale nina (minu õnn, sain nende karbid ka nahka pista), samas kui kaheksajalg jätab mind siiski suhteliselt külmaks. Igaühele oma! Aga sellist mõnuast einet tasub igatahes tellida kui võimalus on - on täiesti kindel, et serveeritakse täiesti värsket kraami ja see on superhea võimalus maitsta ka neid asju, mida muidu kunagi ei sööks.


Õhtusöögi lisaboonuseks saime veel restoraniaknast päikseloojangut nautida ning nii see päev õhtusse saigi. Ei jäänudki enam muud, kui kohvrid kokku pakkida ja väljalendu ootama jääada...Oli tore reis. Mõnus suvepikendus (Eestis võtsid meid juba vastu nullkraadid). Ja muidugi erilised tänud Katriinule, Tarmole ja Kendrale, kes meile öömaja ja reisiseltskonda pakkusid! Meil oli tore. Kahju ainult, et Küpros nii kaugel ja tüütute lennuaegadega on - muidu tuleks uuesti külla ;)











































