Agay

Cannes'i ööbima jääda me ei kavatase. Sõidame edasi. Ikka mööda imeilusat rannikut. mis pakub meile imetlemiseks kilomeetrite kaupa idüllisi vaateid ja käänulisi mägiteid. Kuni otsustame, et võiks lisaks vaadete imetlemisele ka hotellitoa otsimisega tegeleda. Leiamegi rannikult ühe mõnusa külalistemaja. Seal antakse meile valida erinevate tubade vahel – terrassiga või ilma. Terrassi peale me seekord kulutada ei soovi, piisab ka tavalisest aknaga toast, kust saab nautida vaadet sadamale ja rannale. Olemegi leidnud endale ööbimispaiga (Hotel France SOLEIL, hind 89 eurot).

Aimaril valutab täna õhtul pea. Peavalutabletid oleme suutnud seekord maha unustada. Mis muud, kui üritame leida lähikonnast mõne apteegi. Aga apteegid on kõik kinni. Täna on ikka veel pühapäev! Ei jäägi üle muud, kui ravida peavalu külma õlle ja korraliku praega. Peale tulutut apteegituuri keskendume söögikoha otsimisele. Täna saab selleks ilusa elu nimeline restoran. Vein ja õlu maitsevad hästi. Katsetan toiduga ja tellin endale midagi, mida ma ei suuda ka parima tahtmise juures kuidagi ära tõlkida. Vedamise küsimus, kas saan midagi maitsvat või astun totaalselt ämbrisse. Seekord õnneks veab!