Kui Bergamos lennukist maha astume on sooja vaid "napid" +23 kraadi ning taevas on pilvine. Saame kätte oma on väikese rendiauto, milleks osutub seekord Ford Fiesta. Kiirelt keerame auto ninaotsa Vahemere ranniku poole ja olemegi teel. Auto termomeeter püsib graafikus ning varsti näitab soojust juba +32 kraadi. Taevas on siiski valdavalt pilvine, kuigi kohati piilub juba ka päiksest. Ja mida edasi mere poole, seda selgemaks läheb ka taevas. Kohalike kiirustega harjumine vajab veel aega. Kiirteel lubatud 130 km/h on liig mis liig nii pisikese auto jaoks. Tundub, et kohe tõuseme lendu ning kõik kohalikud sõidavad meist uljalt mööda.
Esimeseks sihtkohaks on meil küll plaanitud Genova, kuid otsustame hoopis, et sõidame veel veidi mööda rannikut Prantsusmaa poole ning valime ööbimiseks mõne väiksema koha. Jõuame Andorasse. Ei mitte Andorrasse, vaid Andora nimelisse pisikesse linnakesse Italian Rivieras. Kuna hommikul oli äratus väga varajane, siis kuluks meile korralik öömaja hädasti marjaks ära. Vaatame erinevaid hotelle tee ääres, üritame mõnest hinda uurida, kuid ka parkimiskoha leidmine on keeruline ülesanne. Lõpuks pöörame sisse ühte väikesse mägitänavasse, kust silt näitab ka hotelli. Hmm, et saada ülesse on vaja läbida ülikitsal tänaval paar 180-kraadist kurvi. Ega igasuguse sõidukiga siit ülesse ei saakski, liiklusmärk keelab sellel tänaval liiklemise üle 2,6 meetristele sõidukitele. Ja isegi meie pisikese sõidukiga on kurvide läbimine keeruline ülesanne.
Hotelli La Pineta perenaine inglise keelt ei räägi. Kuid vabu tube hinnaga 90 eurot öö, on saadaval. Kuna tuba on imetabase vaatega merele ja sadamale ning meil pole vähimatki soovi seda tänavat pidi alla ukerdama hakata, siis otsustame jääda.
Siiski, päriselt me veel paigale ei jää. Tirime kohvrist plätud välja ning suundume tagasi all-linna väikesele jalutuskäigule ja sööma. Katsume varbaga vett ning leiame otse rannast hubase restorani. Loomulikult tuleb süüa pitsat ja pastat. Mmm... Imemaitsev! Kuigi tellime väga lihtsat sööki - pasta, mis on serveeritud värskete tomatite ja basiilikuga ning ohtra paremesani juustuga - millest ei oskagi mingit erilist maitseelamust oodata, on toit imemaitsev ja lausa sulab suus. Ka kohalik vein on hää. Maailma parim puhkus on taas alanud!
NB! Meie hotellitoa rõdult avaneb ka õhtupimeduses imeline vaade. On megapalav ja niiske. Klõpsimepilte Itaalia ööst. Kuulame lainemüha. Õnneks või kahjuks on lained väiksemad kui Puerto Ricos ning magamist need ei sega.
Esimeseks sihtkohaks on meil küll plaanitud Genova, kuid otsustame hoopis, et sõidame veel veidi mööda rannikut Prantsusmaa poole ning valime ööbimiseks mõne väiksema koha. Jõuame Andorasse. Ei mitte Andorrasse, vaid Andora nimelisse pisikesse linnakesse Italian Rivieras. Kuna hommikul oli äratus väga varajane, siis kuluks meile korralik öömaja hädasti marjaks ära. Vaatame erinevaid hotelle tee ääres, üritame mõnest hinda uurida, kuid ka parkimiskoha leidmine on keeruline ülesanne. Lõpuks pöörame sisse ühte väikesse mägitänavasse, kust silt näitab ka hotelli. Hmm, et saada ülesse on vaja läbida ülikitsal tänaval paar 180-kraadist kurvi. Ega igasuguse sõidukiga siit ülesse ei saakski, liiklusmärk keelab sellel tänaval liiklemise üle 2,6 meetristele sõidukitele. Ja isegi meie pisikese sõidukiga on kurvide läbimine keeruline ülesanne.
Hotelli La Pineta perenaine inglise keelt ei räägi. Kuid vabu tube hinnaga 90 eurot öö, on saadaval. Kuna tuba on imetabase vaatega merele ja sadamale ning meil pole vähimatki soovi seda tänavat pidi alla ukerdama hakata, siis otsustame jääda.Siiski, päriselt me veel paigale ei jää. Tirime kohvrist plätud välja ning suundume tagasi all-linna väikesele jalutuskäigule ja sööma. Katsume varbaga vett ning leiame otse rannast hubase restorani. Loomulikult tuleb süüa pitsat ja pastat. Mmm... Imemaitsev! Kuigi tellime väga lihtsat sööki - pasta, mis on serveeritud värskete tomatite ja basiilikuga ning ohtra paremesani juustuga - millest ei oskagi mingit erilist maitseelamust oodata, on toit imemaitsev ja lausa sulab suus. Ka kohalik vein on hää. Maailma parim puhkus on taas alanud!
NB! Meie hotellitoa rõdult avaneb ka õhtupimeduses imeline vaade. On megapalav ja niiske. Klõpsimepilte Itaalia ööst. Kuulame lainemüha. Õnneks või kahjuks on lained väiksemad kui Puerto Ricos ning magamist need ei sega.
oeh, juba selle esimese postituse peale tuli enda Itaalia reis meelde - meie peatusime esimene öö just Genovas. ja usud või mitte, ka meie esimene toit oli pasta tomatite ja basiilikaga, mozarella oli ka vist lisaks. ja sellest piisas, et tunda - OIVALINE!
ReplyDelete