Cannes

Nice’ist lahkume kohe peale hommikusööki. Mõttes on leida mõnus ja rahulik rannasopp, kus saaks päevitada ja veemõnusid nautida. Esimene sihtkohaks saab Antibes. Idee on ju hea, kuid teostada meil seda ei õnnestu - piki rannikut edasi sõites ei suuda me leida ühtegi vaba parkimiskohta. Kõik võimalikud ja võimatud kohad on juba täis pargitud. Sõidame edasi Cannes'i välja. Loobume ka mõttest otsida mõni vaiksem nurgake. Cannes’is La Croisette promenaadil on ju kõige luksuslikumad rannad. Ja tõepoolest - rannatoolid kahele koos päevavarjuga maksavad siin 30 eurot päev. Kallis! Aga siiski - kuna meil on kindel plaan päev rannas veeta ja tahaks ka siinsed esindusrannad ära proovida, siis otsustame jääda. Lisaks rannatoolidele on siin võimalik restoranist otse rannaliivale jooke ja toitu tellida. Alates veest ja lõpetades kallite veinidega, mida serveeritakse loomulikult koos pokaalide ja jäänõuga. Shampanjat me siiski ei soovi – piirdume seekord külmade õlledega. Mmmm... mõnus! Ka vesi on mõnus. Mitte liiga palav ega liiga külm, piisavalt jahutav. Ja päike võtab korralikult!

Uurime läbi päikeseprillide ka ülejäänud päevitajaid. Valavalt on tegemist pensioniealise kontingendiga. Sekka mõned üksikud noored pered väiksemate lastega. Ja mõned suured kiilakad meesterahvad, kes nunnutavad pisikesi koeri. Meie lähedal on seltskond, kus kutsuke peesitab lausa peremehe kaisus. Ja vahepeal serveeritakse koreale eraldi spetsiaalses kausikeses vett. Luksuslik koeraelu! Koerad on siin vägagi moes. Väiksemad ja suuremad. Valdavalt küll peenetõulised. Hästikasvatatud. Hulkuvaid koeri ei kohta me mitte ühtegi. Ja kasse siin ka praktiliselt pole.

Aga päike kütab. Ja liiv helgib kuldselt nagu luksusrannale kohane. Hilisel pärastlõunal pakime oma asjad ja jalutame mööda linnatänavaid auto poole. Kuna on pühapäev, siis on kõik poed kinni. Aga sellest pole midagi, sest nendes poodidesse poleks meil niikuinii paslik sisse astuda. Siit linnast leiab ju ainult kõige kallimad luksusbrände.