Mont Blanc

Siis ongi aeg, et pöörata autonina Chamonix'i ja Mont Blanc'i poole. Kihutame edasi mööda kiirteid. Tee kulgeb mägede vahel - mäed on nii vasakul kui ka paremal, sekka mõned rohelised põlllud koos Milka shokolaadi lehmadega. Tundub, et siinkandis on kõik väga roheline, mitte selline kõrb nagu rannikuääres. Kuid peamine vaatamisväärsus on ikkagi need lõputud mäed. Ja siis lõpuks näme enda ees ka lumiseid tippe kõrgumas - Mont Blanc paistab.

Otsustame, et selle öö veedame Chamonix'is. Seetõttu otsime endale kõigepealt hotelli. Seekord meil veab, leiame üsna kiirelt 60 euro eest toa. Ja siis polegi muud, kui kiire gardegoobi muutus - teksad jalga, kampsun selga ja sall kaela ning suundume tõstukiga talve otsima.

Tõstukisõit on parajal määral ekstreemne. Ümbritsev loodus muutub iga meetriga kiduramaks, kuni lõpuks kaob taimestik hoopiski. Ja siis tulebki meil jakihõlmad koomale tõmmata ning sallid kõvemini ümber kaela mässida, sest üleval on korralikud miinuskraadid. Rahvast on siin palju, siia on sõitnud ka hulgaliselt mägironijaid ja muid matkaselle, igaühel seljas hiiglaslik seljakott koos korraliku megavarustusega. Tõsisemad tegijad suunduad siit otse liustikele matkama. Kuid meiesugused turistid piirduvad kõigest vaateplatvomidel vaadete imetlemisega, sest lumine mäetipp on siitki käega katsutav. Loomulikult teeme ohtralt pilte ja hangime kohalikst restoranist ühe õlle. Õlu maitseb siin taevalikult hästi ja leevendab ka hapnikupuudusest tekkivaid vaevusi.

All orus on samal ajal sooja 23 kraadi - selline igati mõnus eestimaine suveilm. Ja loomulikult tuleb siin igat viimastki hetke nautida ja tähistada päevasid põnevaid elamusi suure potitäie merekarpide söömisega.

Järgmine hommik Chamonix'is suudab meid taaskord igati üllatada. Hotellitoa aknast avanev vaade lumistele mäetippudele on jätkuvalt väga võimas. Ning ka hommikused temperatuurid on vaatepildile vastavad - kui akna avame, et hingata veidike mägist, kuid värsket õhku, siis tuleb meie suust lausa auru. Jah, hommikud on siinkandis juba sügisesed - autotermomeeter ei suuda täna meile kahekohalist temperatuurinumbrit välja võluda ning piirdub tagasihoidliku 8 kraadiga.

Nagu ikka, lähmeme linna hommikusöögijahile. Suureks rõõmuks leime ühe koha, kus pakutakse 9 euro eest inglise hommukusööki. Mmm, tundub tõeliselt mõnus vaheldus nendele lõpututele croissantidele. Aga meie suur rõõm on enneaegne. Sest see, mida meile serveeritakse, ei ole lähemal vaatlusel eriti inglise hommikusöögi moodi. Algus on küll paljulubav, lauda tuuakse kohv ja värsekeltpressitud mahl. Kuid siis pearoog ise - klassikalist omletti asendab mingi juustu ja singitükkidega ollus ning loodetud ubade ja tomatite asemal serveeritakse hoopis salatilehti majoneesiga. Ei tohi ju hetkekski unustada, et viibime Prantsusmaal ja korralikust inglise hommikusöögist võiame edasi unistada.

Chamonix'st ja Prantsusmaalt lahkumiseks kasutame 11 km tunnelit, mis läheb otse mägede hiiu alt läbi (selle lõbu eest kasseeritakse meilt muuhulgas 33 eurot). Ja mõne aja pärast olemegi juba Itaalias ning Mont Blanc'i asemel saame imetleda hoopis Monte Bianco't.