Bergamo

On aeg keerata mägedele selg ja sõita tagasi meie ringreisi alguspunkti Bergamosse, kust läheb järgmise päeva varahommikul lennuk. Kalkuleerimine hotellide hindu - paari tunni linade vahel magamise eest tuleks siiski liiga palju raha välja käia. See kulutus tundub mõttetu, kuna hotellist tuleks ennast juba hiljemalt kell 4 varahommikul välja kirjutada. Otsustame, et veedame parem linnas aega ning seejärel tukume paar tundi oma rendiautos. Mõeldud tehtud!

Alustuseks läheme jalutama Bergamo iidsesse vanalinna. Tõeliselt ilus - soovitan läbi astuda, kui läbilennul sinnakanti satute. Külastame mitmeid ilusaid kirikuid ja jalutasime iidsete tänavate vahel. Ühe kiriku ees on meil lausa võimalus jälgida, kuidas laulatuseks ettevalmistusi tehakse ja inimesed kiriku juurde ootama kogunevad. Kui meil tulevad pruut ja peig viimastena käsikäes kohale, siis siin toimub kõik vastupidi. Puut on esimeste seas kohal ja kekutab külalistega ringi, naeratab kõikidele. Varsti jõuab kohale ka peigmees. Aga huvitaval kombel pruut ja peigmees omavahel ei suhtle - pruut flirdib külalistega ja peigmees on silmnähtavalt närvis.

Siis otsustame tagasi all-linna jalutada. Aga oh häda. Ilm muutub ja vihma hakkab kallama. Ei jäägi muud üle, kui mõnda aega ühes bussipeatuses aega parajaks teha ja vaadata, kuidas vihma kallab nagu oavarrest. Õnneks jääb sadu hõredamakas ja meil õnnestub siiki parklasse autosse pääseda.

Parklas selgub, et meil pole enam sentigi sularaha. Aga Bergamo on pangandushooneid täis. Üks suurem ja uhkem kui teine. Aga huvitaval kombel ei taha neist mitte ükski meile raha anda. Proovime läbi 5-6 erineva panga automaati, enne kui üks neist meile halastab. Justnagu oleks reedese õhtu saabumisega ka pangaautomaadid oma töö lõpetanud ja läinud nädalavahetust veetma.

Õhtu hakkab kätte jõudma. Otsustame, et otsime GPSi abil omale mõne suurema kaubanduskeskuse, kus õhtust süüa, niisama aega veeta ja ehk veidi osteldagi. Mõeldud tehtud. Õnneks on kaubanduskeskuste väljaraalimine imelihtne ja nii leiame omale ühe suure meelelahtuskeskuse. Tundub, et nüüd oleme jõudnud paika, kus turiste pole varem nähtud. Söögikohas suudame tekitda tõelise elevuse, kui saadakse aru, et me itaalia keelest sõnagi aru ei saa. Kohalikud teenindajad ei mõista aga sõnagi inglise keelt. Sõna cheese pakub neile igatahes kõvasti nalja.

Ja meie reis hakkabki lõppema. Otsime lennujaama ligidustest ühe suurema parka ja tukume seal mõned tunnid, et siis eriti varajatel hommikutundidel lennuki peale suunduda, mis meid tagasi Eesti poole sõidutab.